Täna ei takista teda vallid ei kraav ja ega ka mitte lumi /Sky Plusist kuulsin/

today´s do do list (ok mabey some things tomorrow also:P):
1. toa tolmurullid tuleb hävitada
2. põrand plekituks küürida
3. teha jõulukaarte min. 10 tükki
4. neile midagi jõulust sisse kirjutada
5. teha piparkooke
6. nendele midagi jõulust peale teha (see sisaldab palju suhkrut + veits toiduvärvi:P)
7. minna kuuske otsima
8. hakata mouldima fimo polümeersavi (sushhh sellest me tegelt ei räägi:D)
9. raamatud: a)A. Gailit - Ekke Moor (esmaspäevaks) b) Suzanne Collins - Mockingjay (for Monday) c) Richard Hammond - As you do! (just for mee) c) K. Ristikivi - Õige mehe koda (kunasekski oli:P)
10. to study: mate proovieksam <--see jääb nagunii õppimata (me and my egooo)

11. kirjutada ümber ühiskonna hiiglamapikk konspekt (ärge arvake et ma tunnis polnud, olin küll, aga ma ei leidnud niikiiresti kui vaja vihikut üles kuna rünk oli juba klassis ja suutis öelda oma kuldsed sõnad "gümnaasium on koguaeg kapis" ja mul pmst ei olnud julgust kauem seda vihikut otsda niiet istusin tunnis ilma kirjutamata samal ajal kui vihik viibis mukka samas klassiruumis ...ja nii veel kaks tundiS:S:S

12. teha artikkel Hitleri võimuletulekust riigikantsleriks ja võtta natse toetav või mittetoetav seisukoht

13. teha artikkel , et oled mingi naine, kes elas hitleri ajal ja...ahmaimäleta, mingit hala pidi kirjutama:D

14 mõelda teatud isikule mingi ülivinks sünnipäevakingitus välja

15. aa ja emps just ütles et tal on suhkrut kõrvitsate jaoks vaja: niiet poes vaja kaa käia:)

16. leida oma mobiiltelefón J. lähedusest:P

17. mingiasi mis mul meelde ei tule???!

See nädal oli hea nädal:) aga tolmurullid päriselt kaa ootavad elimineerimist niiet olõi aigu inämp kirotada:(

PS: J. & T. ma ei andesta teileee eilset (ok T.-le vb sest massaas oli umbehää););)

Wanna be a child again...

Täna...täna tulid mulle vastu üks väike tüdruk ja tema isa, (ma ei tundnud neid) tüdrukul oli käes väike hamstripuur, mille sees oli jooksuratas. Aga põhiline oli tüdruku nägu, see oli nii armas, ta naeratas mulle juba kaugelt, see naeratus oli nii siiras rahulolev ja ootusärev, et mul oli täielik flashback sellest kuidas ka mina oma hamsupuuri ja hamsud sain...see tunne...,
see täiesti puhas lapselik õnnetunne selliste pisikeste asjade pärast see on üks parimaid asju mida üldse tunda. Tuju kohe tõusis sellest 184%

Jalutasin siis edasi ja kesklinna pargis kiikusid (selle vedrukiiguga) kaks roosat tüdrukut ja leelotasid muutkui: "koo-paa-diii-koo-paa-dii"...and I felt happiness rising again (beaming smile:))
Siis olin Janka juures paar tundi. Lamasin lihtsalt voodipeal, kaifisin päikest,
paitasin kiisusid (kes mu sallile pidevalt üksnull üritasid teha ja mu soengu täiesti ümberkujundasid) ning vaatasin Oprahit ja nautisin kuidas inimesed on õnnelikud:D:D
PS: tahan kaa koo-paa-dii´d või midagi mängida.:):)
Kui keegi huvi tunneb ja trifaad või mädamuna minuga mängima tahaks tulla, siis andke teada...


Mommy, do I have to grow up???

kujutage ette et siin on mingi jubeorginaalne lause :D

nii.. nüüd peab...nüüd...nüüd kohe...jaa... kohekohe nüüd...tuleb üks postitus välja punnitada ;)
äkki on abi kalendri vaatamisest... nii ..ohoo :D ja ongi, ma postitan ette ära siis: 15 november tuleb kindlasti silmaarsti juures käia, kaks kuud tagasi sai ikkagi aeg pandud ;)õuu kuule siis on ju doonoripäev kaa, nonäedsa kui hea et ma ikkagi kalendrit vaatasin:D
agajahh, see kooliaasta on üsnasegaselt alanud (ok algas ta võibolla 8 nädalat tagasi)kõik need õppimised ja kool ja uued huvid ja suhted ühtedega ja suhted teistega ja swirlswirlswirl...
kõigest ma vist rääkida nkn ei jõua niiet piirduks vaheajaga:
Reede: Kristi poole sõime pitsat, mis koosnes küpsemata lehtaignast ja muust pitsekoostisest, kodus: 22.30 (eks igaüks loeb sellest välja, kuidas oli)
Laupäev: Töö ja bussipelae jooksmine --> TARTUU; wiii J. + rumm+ cola+ laim+ ice cream...Illukas, pidu M.+J. ja M.+S. = What happens in Tartu stays in Tartu ;);)
Pühapäev: ommikul kaheksa Janka hellab: Mannu läämi är kodo...ma vsjuhh voodist välla väike koperdamine ja peavalu ja runrun autopääle, siis ma juba tundsin et midagi on korrast ära: kurk nii valutas ja pää kah (seda ma ei saand sümptomina võtta veel;))
Esmaspäeva öö: täielik SURM: ärkasin üles kell 00.00; 01.00; 02.00; 03.00...
Esmaspäev: täielik SURM vol 2 terve päev magasin, liigutada ei jäudnud, neelata ei jõudnud, süüa ei olnud füüsiliselt võimalik, täielik deliirium:S:S
Teisipäev: tegin õunakooki (aa kas keegi oskab mulle õpetada kuidas õigesti pärmitaigent teha, ma ikka ei oska:P:P)
Kolmapäev: suutsin saada nii terveks et Tartu minna, õnneks viitsis S. mukka hommikul niivara kaasa loivata:P Õigusteaduskond (S. lubas lektor Irene ära sebida), LOTE, Chemicum, Tartu X tänavaid pidi kesklinna, Ott Kiivikase munad, väike omlett, Informaatikateaduskond, Marsu, Bussipääl veits Porri ja olimegi Võrus tagasi
Neljapäev: ömmm...ee..aa kinos käisin
Reede: J.- ga kaltsareid pidi, jejei maiütle mis ma sain, aga J. sai Bolliwoodi kehakatteid veits;);) hää oli:D old times noh (weeping weeping:P:P)
Kaidi sünnipäev, nii hea kui keegi veel selliseid rahulikke koosolemisi korraldab nn morss+kartulisalat ja elo om illos (vanaks hakkan jääma vist juba). A.-ga linnapääl
Nv ei toimunudki midagi, nagu ma ütlesin vanaks hakkan jääma juba: Inämp ei jovva;)
Aga ühe asja ma tabasin ära ja mis mu südametunnistuse peal niniiii rõhub: TÜ-s LOTE-s lektor ütles, et ülikoolis loeb vaid töökus, ma teaaan ju seda:(:(, aga siin ongi konks noh, ma EI ole töökas inimene, hetkel lasen vaid mingi natural intelligence´i peal liugu ja isegi kui ma üritan et ma nüüd teen ja õpin...hui noh...vastik laiskvorst, nii lihtne on kõigele vabandust leida:S:S, ja kõige tobedam on see et ma aint halan selle üle, teeks siis midagi...jah, aga ikkagi ma loodan et see loomulik inntelligents veab mu välja kuidagi....aaargghh ma pean veel lahkama ja arutama sead asja endaga hetkel olen mess ...
but still: A-always
B-be
C-cheerful:P:P
Einoh tegelikult on elu ikkagi lill ; ja mujal maailmas on palju neid kellel ei ole võimalust bogi kirjutada (ja süüa ja juua ja varju all elada ja kaltsarites käia ja mingitki haridust saada....)
lililililillliliilllllllll

mmm mul tuli nüüd hea pealkirjaidee kaa : "Head lapsed kasvavad ilma lillebisnesita.." /Revo, Moone lillelaost/

Fakkkkk:S

kuidas ma küll sellisesse jamasse sattusin? faking egoist ja wussy olen :@:(

Ma vihkan...

...SILINDRIT (ja ma ei mõtle kujundit) arghhhhhh:S:@

Eilseks hangus päev just praegu ja nii tean ju, et pean, pean ju, võtma kaasa ainul hea ju?! /Lauri Saatpalu/

Aga mis siis kui midagi pole kaasa võtta? Ei head ega halba?!?!

Igatahes: avastasin, et blogimine on järjekordne asi mille ma pooleli olen jätnud, nagu ka eelnevas sissekandes lubatud lubaduste täitmine, teatud raamatute lugemine, mu tomati-kurgi-porgandi dieet, (mis pidi kestma vähemalt augusti lõpuni aga kestis kaks päeva kuni ma taasavastasin, et pitsa on ikka üks vapustav toit) enamus ümbermajakorda töid (mis jäävad emale lõpetamiseks), igasugused "küll ma hiljem heegeldan/koon/punun/õmblen jne..." tööd. Ma vean kihla et kui ma nüüd ütlen, mõtlen või luban, et ma jätkan neid töid/tegemisi, jääb mul selle lubaduse täitmine kaa pooleli...(caus I`m such a wussy)aaarggghhhh kas on üldse laisemat inimest olnud???????

ninii aga siiski üks asi mida ma saan "kaasa võtta": Mu esimene AMETLIK PALK...mille suurus ei vääri küll mainimist; aga siiski: I´m not a jobvirgin anymore...-gloating-gloating-;):D

Üleskutse: Minge kõik doonoriks!!! sest kõik doonorid on tegelt head (vähemalt muarust) kuigi üks verevõtja rääikis kuidas neil tartus üks tudeng, kes käis doneerimas, pani arstikabinetist arsti käekotiga jooksu (nooo midaaa)a vähemalt saadi ta kätte!!!
Ma siis üritasin kaa hea inimene taaskord olla, vaatamata eelmise korra kammajaale, aga EII: Enne vere andmist anti mulle mingit gükloosi-kofeiini pulbrit (jube segu magusast ja mõrust ning näeb välja nagu narkots), et mul kindlalt halb ei hakkaks pärasst. nojaa siis ma läksin suure hurraaga ja andsin uhkelt ära 450 ml oma B Rh D positiivset tomatimahla ning pmst hüppan püsti ja järgmine hetk toetam mind mingi tädi ja karjus mulle paaniliselt näkku: Mine, mine pikali tagasi! ja toppis mulle seda jubedat nuuskpiiritust pmst ninna niiet pisarad lahti. Siis ma lebotasin pikali sääl päris kaua, seni kuni ma ei näinud välja enam nagu albiino.
Ühesõnaga: Minge kõik verd andma, sest peale 450 milliliitrit ja pisukest peapööritust on teil selline jubeuhke tunne, et ego ei mahu teiega enam kõnniteelegi ära:D

AAA ja veel: Nägin "ciao bella" Laulit, Käisime tsikiitadega väljas söömas- see oli tõesti vägahea, üle pika aja oli tunne et midagi on õigesti ja hästi, me nägime eesti oma MIKAT võrus,(jõudsin järeldusele, et kersti on kreisiiiiiiii ja et peaks eesti esimeseks metero-(pange tähele mitte metro-)seksuaaliks hakkama (kuigi mai tea veel mida see endast kujutama peaks; äkki midagi vastupidist metro-le, nt käid ringi nagu mõni African bushmen ja hüppad valel ajal prügikastist välja...aga eksnäis;)) üksõhtu ründas mind koer ja sai mekkida mu botast ja käisin tööjuures lambist keset koridori pikali (veits mark oli).

Äänd for the closure: "Enne kui kedagi arvustama hakkad, peaksid miili maad nende kingades kõndima. Kui sa neid alles siis arvustad oled neist miilijagu eemal ja sul on jalas nende kingad" /Mõttetera raamatust "Sisterhood of the travelling pants" (eestikeeles on see "Rändavate pükste ÕESKOND" (issand mis sõna)/
Tänks J.-le selle raamatu eest, sest see on üks vähestest asjadest mille ma see suvi lõpetand olen.

PS: Adele "Hometown glory" on väga väga VÄGA hea lugu, üle pika aja lugu mis mulle sellist mõju avaldab...ok ma siis kuulan seda edasi (mingi 20 kord juba replays:P)
Pilt: BigGrayBox

plokk (blokk)

Maisaa aru mingi 4 nädalat täiesti tühja pandud ja sääne väss et ise kaa ei usu....tahaan et mul midagi teha oleks või tsipake rutiiini tagasi...haha seni tahan kuni keegi tõesti midagi ette paneb ja mind deliiriumist välja kisub kuni ma enam ei viitsi (äkki peaks tsentrumit või livol multit või marsimehe vitamiine tarbima hakkama)
igatahes: tänasest alates ei bloki enam ja olen rõõõmus ja hea kaaslane nii ja kui ma seda ei täida olen ma üks vägavägaväga...eem paha inimene:)))
Viimasel ajal ei tule suust midagi tarka kaa välja...koguaeg ütlen midagi väga valesti või paistan üleolevana aga ma üldse ei taha seda
Igatahes punkt 2: tänasest enne mõtlen mida suust välja ajan!
Siis olen tähele pannud, et ma ei kuule/ ei kuula enam inimesui vaid mõtlen ainult enda peale
parandus punkt 3: tänasest pole enam nii egotsentriline ja kasutan vähem sõna "mina" ja "ma"

Ja nüüd chäpteri juurde mis ei puuduta Mariani

PALJUU ÕNNE kõik mu kullakallid abituriendikesed kes kooli lõpetasid,; Nimekirjast kustutatakse (R.I.P.): Kersti, Liisu, Teele, Pepe, Merka, Helen ja loomulikult J. ja K.:(:( hakkan teid nii igatsema...kellega me nüüd hommikul rõivistus(tartu släng) istume ja hommikust hommikusse jutustame nii et jutt kunagi otsa ei lõpe?? ja kelle juures ma nüüd õuna söömas käin või mõnda vihikut või õpikut "laenan"????. ;D vastus sellele on : TAAVIGA (hahahahahahahahahaaaa) aga tegelikult on hea meel kõigi teie pärast (eriti J ja K pärast) et te selle hullumaja lõpuks läbisite ja nüüd arvatavasti sinna pisut põhjapoole pesitsema asute (haa tegelt on mul ikka omakasud kaa sees;))

PS: järgmine post tuleb lillelisem;D

šamšelisee

Nii esimesed laused viitaksin: http://siilikeudus.blogspot.com/(Tõesti raske ära arvata, mille ümber tänane jutt käima hakkab. Johnny jõudis minust bloggeris ette, aga minsa vallutasin orkutisfäärid Anyways. Me olemegi Pariisist tagasii!)

Esimene päev:
Laua peal telefon väriseb "Kesse kurat telefoni helisema pani vaheaeg on ju!" ja siis jõuab kohale- opaa...it`s THE DAY;)Järgmine tunnike on mälust täiesti läinud...peale seda esimene asi mis meenub on Tartu lennujaam, kus kõike on enamvähem üks, üks turvakontroll, üks boarding place, üks luggage konveier...ahaa aga kaks chek inni oli...tase. Lennuk- väike, kuskil 50 kohta, nunnude propelleritega ja suurte ratastega, istume oma reas kõige taga, lend ülilühike umbes 40 minutit...(ihii ma arvan, et johnny vanaisa ja vanaema ei olnud võrrugi jõudnud, kui me Riia lennujaama vallutama asusime. Riia lennujaam- 50 korda suurem kui tartu, aga me ei eksinudki ära;D kõik oli üllatavalt lollikindel mine ainult õige sildi järgi. Pariisi lennuk- suurem, umbes 150 kohta,väike uinak ja isa Goriot ning olimegi Charles De Gaulle`is. Ahaa aga vot siin oli meil väike jama...kuidas saada Pariisi????? Mingid terminalid ja airport shuttelid ja maitea mis veel, aga nagu J. ütles tuli ainult küsida (või käia "me ei tea mida teha" näoga ringi) ja olidki järsku Pariisis. Muidugi pidi just see päev olema metrootöötajate streik.
Hostel- väga soe ja ilusa administraatoriga (meessoost), kes jõudis kanda kahte 15 kilost kohvrit (me oleme ju naised:D). Tuba- esimene asi mis me seal tegime oli heita jalast oma kammitsevad teksad ja liputada. Kui see sai tehtud avastasime, et meil oli kaks voodit (ahjaa meilt veel küsiti kas me tahame ühte suurt voodit või kahte eraldi voodit...ei tea küll miks???;D), üks vannituba, kus oli isegi föön ja kõrvatropid:)), turvakapp, mida me kasutasime külmikuna ja telekas kust nägime uusimaid uudiseid prantsuse keeles+ ilma kaa. Nii ja siis läksime Tornikese juurde, tema tuled läksid just põlema ja järjekord tema teisele korrusele oli kaks ja pool tundi pikk ja vaade oli vägavägaväga ilus...jah aga ma kirjutan seda romaani veel edasi praegu jooksen kohe kadri juurde muljeid vahetama ja vaniirusid jagama;))))

nonii..

Kõigest kolm päeva veel...eile õhtul tundsin esimesi liblikaid kõhus: Praegugi tulevad need ikka hooti:):)

Aga eile oli koori 60 juubel- häid emotsioone tuli uksest ja aknast, mis peamine pärast sai SÜÜA;D Ei, aga lauldes oli vahepeal tõesti selline tunne, et meie hääl ei mahu lihtsalt kooli saali ära, ja katus lendab kohe pealt (pluss aula peal olevad kaks korrust) Ja rahvariided koos erja bajaani ja "su perra tule HALU"-ga olid nii rusikas silmaauku et kohe ei tulegi paremat esinemist meelde (no väljaarvatud laulupeod, need kuuluvad eraldi katekooriasse kui esinemised, laulupeod hõljuvad kuskil kõrgemates imelikes õnne/ühtekuuluvus/jalaväsimus sfäärides.)
Ma usun, et see oli Janele vääriline lahkumiskingitus, sest ega me väga puusse ei pannudki:))

Ajaa mul sai uurimistöö valmis...jee, sellepärast ma vist olengi tagasi elavate inimeste hulka tagasi jõudnud, kellel lendlevad liblikad kõhus ja kes suudab teiste õnnest õnne tunda. Vsijuhh kohe kergem on.

Hmm lõpetuseks siis: Miks Eestis põtra pole kodustatud? ja Mida sõõb sitasitikas? (Füüsikatunni kodutöö.)

Mannu vs Setu perekonnanimed

Sissejuhatus:
Käesolevas blogis analüüsitakse Manni elu seda osakest, mis tal veel peale uurimustööst geneetiliselt muundatud ajurakkudes veel meeles on...(lihtsalt masendav)

Aga esmalt siis hala: no miks ma ei võinud seda asja juba sügisel ära teha!? Miks ma ei kuulanud kallite abiturientide (loe:johnnykadri) nõu kuulata ja uurimistööd varem kaelast ära saada, nojaa siis tundus, et aega on maa ja ilm. Täna on õues niiiii ILUS ilm:(... mmmmm kui ma oleksin praegu väljas ja jookseksin tuulega võidu või siis laulaks metsalinnukestega lõbusat viisikest...aga EI uurimistöö + mannu= abielu (ja see ei ole õnnelik abielu, pigem selline kus nõud lendavad ja vestlus kulgeb teemal: kas sa prügikasti viisid välja!!?!)No sellest halast peaks piisama...now it`s out at least:)

Mure: Mu telefon on telefoniaastates juba mingi 60 aastat vana (1 inimese aasta= 15 telefoniaastat) ta hääl on kähedaks muutunud, ekraan tuhmunud ja mõtlemine võtab kaa veidi kauem aega ning ega reaktsioonikiirusega kaa just kiidelda ei saa. Välimus pole kaa see mis vanadel headel aegadel, värv on kulunud, korpus kortsus jnejne... Ta on mind tublilt teeninud, hetkel veel vaagub elu ja surma vahel aga varsti peab vist matused ära pidama. Siiski respect talle.

Emotsioon: Pühapäeval peale seda kui olin ekselnud kubja metsas, Käinud Ruusmaa juures, jooksnud meeleheitlikult, et bussipeale jõuda ja siis avastanud, sellest bussijaamast läheb buss hoopis teises suunas kui mulle vaja, peale näiteringi kuhu ma 15 min hiljaks jäin ja mis kestis ainult pool tundi, peale selveris käiku kus ma oma niigi vähest raha magusa peale raiskasin jõudsin ma bussijaama(sellese kust koju saab). Igatahes seisin seal ja vaatan, et tulevad vanem mees ja u 3-4 aastane tüdruk, kellel oli väga armas roheline kombekas (mmm roheline värv, sellest ei saa kunagi küllalt). Nad tulid kuskilt poest ja siis vanaisa küsis: "Kas sa oled väsinud- nagunii oled, me ju kõndisime nii pika maa, näe istu siia." Ja siis ta puhastas tütretütrele pingi lumest puhtaks ja pani istuma. Tüdruk küsis: "vanaisa kas sina ei ole väsinud?" "Ei, vanaisa ei väsi kunagi ära." Laps:" Kuidas nii?" - "Aga vanaisa ei saa kunagi ära väsida ta peab ju sind sülle võtma"...Ja selle peale mina sulasin...see oli üliarmas, oleks minul vanaisaga kahekesi sellised linnaskäigu seiklused ja vestlused olnud...aga jah see andis mulle suure positiivse laengu... vähemalt seni kuni ma koju jõudsin ja avastasin, et ajas ja inkas homme töö on. Viimastest rääkides...kes üldse peaks teadma kes se Jean de Gardier on ah??? mina mitte. No eks see siis kajastub hindes kaa;(

Veider: avastasin enda jaoks online mängud, olen nagu mingi 10-aastane, aina mängiks...ju siis korvan seda, et ma siis neid mängida ei saanud, arvan, et see läheb varsti üle (sest ma kaotan koguaeg:)

Kokkuvõte:
uurimuses toodi välja manni elu igapäevased momendid, nende kogu "hiilguses" ja tõestati hüpoteesi, et uurimistöö on Mariani ajule drastilist mõju avaldanud, ta ei saa enam kunagi neid massiliselt kaotatud närvirakke tagasi...MOTT

PS: Minu arvates pole Eesti lulul midagi häda:)

niisiis

Jah sai ka siis see bolgiasi ära tehtud, - olen nagu kiviajast tõesti:)
Põhjused miks mann alustas oma blogi:
Äkki saab end väljaelada võinii ja siis pole ma enam plahvatusohtlik...see on alati tore:)
Arendab äkki mu kirjandusanalüütilisarutlusvõimeid, sest jah ega see lõpukirjand nii mägede taga enam pole juu, ja blogi arendab mind tõenäoliselt rohkem kui Tammo "õppigeteisekstunnikssestmaeioskateilesedaõpetada" kirjanduse tunnid (hetkel läheb veel küll kõige ette koma, aga mida rohkem seda uhkem;)
Siis on peale orksi ja ekooli vaatamise veel midagi netis teha;)
Potentsiaal et mu originaalsus areneb on kaa väga...