nonii..

Kõigest kolm päeva veel...eile õhtul tundsin esimesi liblikaid kõhus: Praegugi tulevad need ikka hooti:):)

Aga eile oli koori 60 juubel- häid emotsioone tuli uksest ja aknast, mis peamine pärast sai SÜÜA;D Ei, aga lauldes oli vahepeal tõesti selline tunne, et meie hääl ei mahu lihtsalt kooli saali ära, ja katus lendab kohe pealt (pluss aula peal olevad kaks korrust) Ja rahvariided koos erja bajaani ja "su perra tule HALU"-ga olid nii rusikas silmaauku et kohe ei tulegi paremat esinemist meelde (no väljaarvatud laulupeod, need kuuluvad eraldi katekooriasse kui esinemised, laulupeod hõljuvad kuskil kõrgemates imelikes õnne/ühtekuuluvus/jalaväsimus sfäärides.)
Ma usun, et see oli Janele vääriline lahkumiskingitus, sest ega me väga puusse ei pannudki:))

Ajaa mul sai uurimistöö valmis...jee, sellepärast ma vist olengi tagasi elavate inimeste hulka tagasi jõudnud, kellel lendlevad liblikad kõhus ja kes suudab teiste õnnest õnne tunda. Vsijuhh kohe kergem on.

Hmm lõpetuseks siis: Miks Eestis põtra pole kodustatud? ja Mida sõõb sitasitikas? (Füüsikatunni kodutöö.)