Sunday, March 28, 2010

šamšelisee


Nii esimesed laused viitaksin: http://siilikeudus.blogspot.com/(Tõesti raske ära arvata, mille ümber tänane jutt käima hakkab. Johnny jõudis minust bloggeris ette, aga minsa vallutasin orkutisfäärid Anyways. Me olemegi Pariisist tagasii!)

Esimene päev:
Laua peal telefon väriseb "Kesse kurat telefoni helisema pani vaheaeg on ju!" ja siis jõuab kohale- opaa...it`s THE DAY;)Järgmine tunnike on mälust täiesti läinud...peale seda esimene asi mis meenub on Tartu lennujaam, kus kõike on enamvähem üks, üks turvakontroll, üks boarding place, üks luggage konveier...ahaa aga kaks chek inni oli...tase. Lennuk- väike, kuskil 50 kohta, nunnude propelleritega ja suurte ratastega, istume oma reas kõige taga, lend ülilühike umbes 40 minutit...(ihii ma arvan, et johnny vanaisa ja vanaema ei olnud võrrugi jõudnud, kui me Riia lennujaama vallutama asusime. Riia lennujaam- 50 korda suurem kui tartu, aga me ei eksinudki ära;D kõik oli üllatavalt lollikindel mine ainult õige sildi järgi. Pariisi lennuk- suurem, umbes 150 kohta,väike uinak ja isa Goriot ning olimegi Charles De Gaulle`is. Ahaa aga vot siin oli meil väike jama...kuidas saada Pariisi????? Mingid terminalid ja airport shuttelid ja maitea mis veel, aga nagu J. ütles tuli ainult küsida (või käia "me ei tea mida teha" näoga ringi) ja olidki järsku Pariisis. Muidugi pidi just see päev olema metrootöötajate streik.
Hostel- väga soe ja ilusa administraatoriga (meessoost), kes jõudis kanda kahte 15 kilost kohvrit (me oleme ju naised:D). Tuba- esimene asi mis me seal tegime oli heita jalast oma kammitsevad teksad ja liputada. Kui see sai tehtud avastasime, et meil oli kaks voodit (ahjaa meilt veel küsiti kas me tahame ühte suurt voodit või kahte eraldi voodit...ei tea küll miks???;D), üks vannituba, kus oli isegi föön ja kõrvatropid:)), turvakapp, mida me kasutasime külmikuna ja telekas kust nägime uusimaid uudiseid prantsuse keeles+ ilma kaa. Nii ja siis läksime Tornikese juurde, tema tuled läksid just põlema ja järjekord tema teisele korrusele oli kaks ja pool tundi pikk ja vaade oli vägavägaväga ilus...jah aga ma kirjutan seda romaani veel edasi praegu jooksen kohe kadri juurde muljeid vahetama ja vaniirusid jagama;))))

No comments:

Post a Comment